Kõikide
kasvatajate keskmine:
Taim, millelt pistikuid ei lõika
Suhkruleht:
lehti keskmiselt 10.6 tk, taime keskmine kasv 8.91 cm
Sidrunmeliss: lehti keskmiselt 15.2 tk, taime keskmine kasv 9.66 cm
Sidrunmeliss: lehti keskmiselt 15.2 tk, taime keskmine kasv 9.66 cm
Minu sisestused - Taim, millelt
pistikuid ei lõika:
Periood 1
Taim: suhkruleht 13-03-2015 12:33
Andmed: lehtede arv: 12, põhitaime kasv: 11.5
Periood 1
Taim: sidrunmeliss 13-03-2015 12:33
Andmed: lehtede arv: 13, põhitaime kasv: 9
Edasi on vaja taimi istutama hakata. Selleks on vaja pikeerpulka ja juurutuslahust. Loe ja vaata videot. Äkki oled just sina see, kes pulgad või lahuse valmis teeb.
Hakkame oksi koguma!
Varsti
alustame taimede paljundamisega, pistikute lõikamise ja juurdumapanekuga.
Selleks, et pistikuid oleks lihtsam juurduma panna oleks tarvis pikeerpulka.
Neid saab ise teha!
Selleks, et aga pistikud hästi juurduksid, on tarvis valmistada juurutuslahus, mida saame samuti ise valmistada.
Kuidas pikeerpulki teha ja juurutuslahuseid valmistada, saad lugeda-vaadata, kui klikid selle postituse pealkirjal "Hakkame oksi koguma!"
Pane tähele!
Selleks, et aga pistikud hästi juurduksid, on tarvis valmistada juurutuslahus, mida saame samuti ise valmistada.
Kuidas pikeerpulki teha ja juurutuslahuseid valmistada, saad lugeda-vaadata, kui klikid selle postituse pealkirjal "Hakkame oksi koguma!"
Pane tähele!
- Juurutuslahuseid
on tarvis teha kaks - üks külma ja teine kuuma veega.
- Juurutuslahuse
valmistamiseks kasutame pajuoksi, pikeerpulga valmistamiseks aga pihlakat,
haaba, mändi, õunapuud või muud.
Pikeerpulk- aedniku tarviline abimees
Pikeerpulga saab meisterda väga
lihtsalt. Selleks tuleb leida sobiv vitsake või oksake. Sobiv vitsake on umbes
pliiatsi jämedune 1-1,5 cm läbimõõduga. Vitsakese võib leida metsast või
kuskilt, kus on palju võsa, kust selle võib hõlpsasti aiakääridega maha
lõigata. Loomulikult on vaja maaomaniku luba, et ei tuleks pahandusi. Kuid
pargis kasvavatelt puudelt pole ilus minna oksa lõikama. Kui aga aias on okste
lõikamine käsil, saab mahalõigatud okstelt leida sobiva tükikese, millest
valmistada üks hea ja tarvilik pikeerpulk.
Vitsake või oksake tuleb otsida
võimalikult sirge. Mõistlik on võtta mõni selline, kellel nii-ehk-nii
kasvulootust pole, sest ta jääks mõne aja pärast naabertaimedele kasvus alla.
Kõige paremini sobivad kasevitsakesed. Suurtelt kase- ja vahtrapuudelt ei ole
mõistlik oksi kevadel maha lõigata, sest neil hakkab kevadel lõikehaavadest
tugevalt mahla voolama ning see kahjustab puud.
Pulgakest võib valmistada ka
teistest puitaimeliikidest. Pihlakas ja haab sobivad samuti hästi
pikeerpulgaks. Haaba on hea ja kerge töödelda, lõhnab ainult töötlemisel õige
pisut mõrkjalt, mis siiski ei häiri. Mänd on töötlemisel vaigune, kuid hea
lõhnaga. Töödeldult lõhnab meeldivalt ja on väljanägemiselt väga ilus.
Pehmed puud ei ole head pikeerpulga
valmistamiseks, sest hiljem töötades muutub nende ots karvaseks. Sellised on
pärn ja hall lepp. Puittaimed, kellel on säsi suur, ei sobi hästi pikeerpulga
valmistamiseks, sest töötades hakkab säsi pudisema. Seetõttu ei sobi paju.
Sarapuust ja kuslapuust saab küll pulgakest valmistada, need on väiksema
säsiga, kuid harilik kuslapuu on pisut mürgine ja töötlemisel imala ebameeldiva
lõhnaga. Mürgine on ka paakspuu, kes on aga seest väga suure säsiga. Toomingast
pulgakesega saab töötada edukalt, kuid ta lõhnab töötlemisel väga
ebameeldivalt, et terve ruum on tugevat toomingalõhna täis ja mõnel võib pea
lausa valutama hakata.
Niisiis, lõigata vitsake maha, tuua
sisse ja lõigata külgoksad ära võimalikult oksa tüve lähedalt, siis on hiljem
lihtsam töödelda. Laasitud vitsakesed on mõistlik kohe koorida ja lõigata
oksakääridega sobiva pikkusega tükkideks. Parem on koorida toorest puitu kui
hiljem kuivanult. Kui kevadel mahlad juba jooksma hakkavad, tuleb koor väga
hästi maha, sel juhul poleks vaja hiljem üldse lihvida kui ainult
oksakohad siluda. Keset talve tuleb koor maha väheke kehvemini ning noaga töötades
võib tulla sisselõikeid – kelle vähem, kellel rohkem, mistõttu võib pind saada
kare ja nõuab enam lihvimist. Talvisel ajal saab aga koore keetmisega
lihtsamini maha. Selleks tuleb laasitud ja sobivateks tükkideks lõigatud pulki
keeta umbes 20-30 min tasasel tulel. Seejäral tuleb koor kergesti
puitkaabitsaga maha, sisselõiked ei teki ja pind jääb sile, vajades vaid kerget
lihvimist.
Otsi saab teritada käsitsi, nagu
pliiatsit, tera pikkus peaks olema sujuvam ja palju pikem, kui pliiatsil.
Teritada võib nii toorelt kui kuivanult. Valmis pulgakesed on vaja kuivatada
toasoojas ruumis umbes nädala ja seejärel lihvida peene liivapaberiga üle.
Lihvimiseks sobib hästi 120ne liivapaber. Niisket puitu ei saa liivapaberiga
lihvida.
Lihvitud pulgakesega on hea töötada.
Siis ei hakka pulk töötades pinde ajama ja kätt hõõruma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar