Kuigi suhkrulehte tunti tema kodumaal Paraguays juba väga pikka aega, oli
see taim mujal maailmas veel mõnikümmend aastat tagasi suhteliselt tundmatu.
Guarani indiaanlased Paraguays tundsid suhkrulehe magusaid lehti juba
sajandeid tagasi. Neid kasutati hingeõhu värskendamiseks ja mäluti meeldiva
maitse tõttu. Suhkruleht oli oluline koostisosa rituaalse matetee koostises.
Tänapäeval kogub suhkruleht poolehoidjaid ka oma kodumaast kaugemal.
Ilmunud on arvukalt mahukaid kokaraamatuid, kus õpetatakse kasutama suhkrulehte
toitude valmistamisel, alustades lihtsatest hommikusöökidest ja jõudes
kuninglike dessertideni. Suhkruleht on väärtuslik asendaja nii rafineeritud
suhkrule kui ka sünteetilistele magustajatele.
Magusam kui suhkur
Paraguayst pärinev suhkruleht (Stevia rebaudiana) on 60−70 cm
kõrgune taim korvõieliste (Compositae) sugukonnast. Lehed on piklikud,
3−4 cm pikkused. Väikesed valged õied on koondunud hõredatesse tipmistesse
õisikutesse. Vili on väike lendkarvadega varustatud seemnis. Suhkrulehe
lähedane sugulane on päsmaslill (Ageratum).
Taime tuntakse ka kohaliku nimetusega caa-ehe, mis tõlkes
tähendab magusat taime. Paljudes keeltes tuntakse suhkrulehte ka meelehe või
meetaimena. Mitmed taime nimetused viitavad sellele, et magusad ühendid on
koondunud peamiselt tema lehtedesse.
Perekonna nimetus on antud Hispaania botaanikaprofessori Peter James Esteve
auks. Liigiepiteet rebaudiana tuleb Paraguay keemiku dr Ovidio Rebaud’ järgi,
kes esimesena püüdis suhkrulehe magususe saladuse jälile jõuda. Alles pärast
Rebaud’ surma 1931. a avastaid prantsuse keemikud M. Bridel ja R. Lavieille
magusa saladuse põhjuse. Suhkrulehele annavad magusa maitse glükosiidid,
millest tuntuim – steviosiid − on sahharoosist kuni 300 korda magusam.
Ohutu ja kasulik
Aastasadu on indiaanlased kasutanud suhkrulehte peamiselt jookide, aga ka
söökide magustamiseks. Vaid ühe lehega võis magusaks muuta tassitäie
mõrumaitselist mateteed.
Euroopasse jõudis suhkruleht hispaanlaste vahendusel arvatavasti XVII
sajandil ning erilist tähelepanu ta siin siis veel ei äratanud. Aasias, eriti
Jaapanis hinnati suhkrulehte aga kõrgelt. Pärast pikaajalisi põhjalikke
teadusuuringuid kuulutati suhkruleht ja tema saadused ohutuks. Jaapani
teadlased avastasid, et suhkruleht omab mitmeid inimorganismile kasu toovaid
omadusi, ning ennustavad taimele kuulsusrikast tulevikku. Nende prognooside
kohaselt saab suhkrulehest tulevikus peamine looduslik magusaine.
Jaapanlased veendusid suhkrulehe ohutuses 1982. aastal. USAs anti ametlik
luba suhkrulehe kasutamiseks toiduainete ja jookide koostises 2008. ja Euroopa
Liidus 2011. aastal.
Steviosiidi on lisatud loodusliku magusainena karastusjookidele, teele,
kohvile, mahlale, maiustustele, närimiskummile, jäätisele, marinaadidele,
kastmetele ning seda kasutatakse ka suuhooldusvahendite maitsestamisel.
Steviosiidi eeliseks on looduslik päritolu ja see, et ei lisa meie
organismi kaloreid ega tõsta ka veresuhkru taset.
Suhkruleht aknalauale
Esialgu võib suhkrulehe maitse tekitada võõristust ja pärast magusa maitse
kadumist jääb suhu omapärane järelmaik.
Lisaks magusale maitsele on suhkrulehel ka omadusi, mis aitavad
terviseprobleemide korral. Suhkrulehte on kasutatud vererõhu alandamiseks ning
maksa ja neerude töö elavdamiseks. On täheldatud suhkrulehe põletiku- ja
allergiavastast ning bakteri- ja pärmseentevastast toimet. Suhkrulehe abil on
püütud vältida ja leevendada igemepõletikku, kaariest ja suuhaavandeid, kuna
suuõõnes elutsevad bakterid ei suuda sellest toota hammaste lagunemist
soodustavaid orgaanilisi happeid.
Inimeste huvi suhkrulehe ja tema saaduste vastu on viimasel ajal
märkimisväärselt kasvanud. Mitmel pool maailmas on rajatud suhkruleheistandusi.
Suhkruleheseemned on saadaval ka Eesti seemneärides. Miks mitte proovida
seda salapärast taime ise kasvatada. Meie oludes on taim aga külmaõrn ja avamaal
ei talvitu.
Arvestada tuleb ka sellega, et suhkruleht on lühipäevataim. Pikema
päevakestuse puhul ei tooda ta magusaid ühendeid nii ohtralt kui oma kodumaal.
Kuid ikkagi on põnev oma aknalaual suhkrulehte kasvatada.
Kodus kasvatatud suhkrulehte võib lisada toidule nii värskelt kui
kuivatatult. Suhkrulehest valmistatakse veel siirupit ja ekstrakti. Eesti
loodustootepoodidest võib leida suhkrulehetablette, -pulbrit, -ekstrakti,
kuivatatud lehti. Rahvusvahelisel turul on suhkruleht tuntud peamiselt nimetusega
stevia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar