Reede

oli üks ütlemata tore päev. Peale esimest tundi pakkisime kompsud ja kõndisime bussijaama. Sealt väljus kell 10.00 liinibuss Viru-Nigulasse.

 Sõitsime Vasta kooli 3. klassile külla. Tahtsime tutvuda mõisakooliga. Viru-Nigulast Vastale oli 1 km mööda kergliiklusteed  astuda. Teel imetlesime ämblikuvõrke, neid oli arvutul hulgal sädelemas kuusehekis. Enne kooli jõudmist nägime ära ka maja, kus Fr. R. Kreutzwald oma pulmad pidas.
Koolis tehti meile ringkäik suures majas. Nägime klassiruume, mis olid väiksemad kui meil. Igas klassis oli diivan või tugitoolid. Saime 1. korrusele minekuks kasutada teenijate keerdtreppi. Kodunduse klassis oli üllatus suur, kui nägime maja sees pumbakaevu. Õpetaja pumpas ja sealt voolaski vett. Kooli saal oli väiksem, aga uhkem- laes suured lühtrid, seintel kaunistused. Kui peamajas tiir tehtud, läksime väikesesse majja, kus kunagi mõisnik oma jahikoeri hoidis. Sealt on ka koertemaja nimetus pärit. Mõisa ajal oli hoone ühekordne, nüüd aga kaks korrust.
3. klassis alustasime tutvumismänguga. Seejärel toimus väike orienteerumine õues. Viis võistkonda pidid läbima neli kontrollpunkti. Igas punktis oli ülesanne vaja lahendada. Siis mängisime peitust ja teisi mänge kuni jõudis kätte koogiaeg. Võõrustajad olid meie auks teinud kohe kaks torti. Küll see maitses hea! Pärast kehakinnitust saime veel kooliõuel hullata ja oligi aeg kojusõiduks. Tänan Rasmuse ema, Emili isa ja Johanna vanaisa, kes meid transpordiga aitasid.
Vastakaid aga ootame meile külla, et tutvustada oma kooli ja koos uute sõpradega lustida. PILDID